Peeter Järvelaid,
ajaloolane, Põhja-
Tallinna vanem

Võib öelda, et raudteed muutsid nii Vene impeeriumi kui ka selle Läänemere provintse. Tallinnas võimaldas raudtee arendada tootmist, mis varem ei tundunud siinsetele ärimeestele atraktiivne kasvõi kohmaka logistika tõttu.
Impeeriumi suured võimalused meelitasid aga siin tegutsema nii kohalikke kui ka välismaalt pärit ettevõtlikke inimesi.
Nüüdses Põhja-Tallinna linnaosas tunneme Volta ja Kopli tänava vahelist ala kui Franz Krulli kunagise ettevõtte territooriumi. Saksamaal Lübeckis sündinud Franz Joachim Heinrich Krull (1835–1901) oli mees, kes jättis jälje Eesti ja Vene impeeriumi tööstuse ajalukku. Tema tegevus meie linnas võiks olla musternäide igale alustavale ettevõtjale. Krull alustas ettevõtluses toodetega, mille järele oli ühiskonnas sel hetkel suur nõudlus. Ta oskas end positsioneerida nii, et sai oma annet parimal moel realiseerida.
Õppinud masinaehitust Saksamaal, võttis Krull 1864 vastu pakkumise asuda tööle Venemaal Novgorodi kubermangus asuvasse masinaehituse ettevõttesse. Vaadanud seal ringi, liikus ta aga juba järgmisel aastal Narva, kus asutas oma ettevõtte – viina tootmise seadmete tehase. Alkoholitootmine oli ju teatavasti ajalooliselt Eesti mõisate majandusedu üks nurgakive.
Narvas töötas tehas 10 aastat, 1875 kolis Krull selle Tallinna. Aastal 1899 leidis ta lõpuks sobiva maatüki Koplis, kus tehas sai laialt tuntuks kui aktsiaselts Franz Krull. Pannud viinavabrikute sisseseadega aluse oma firma majanduslikule edule ja tuntusele, arendati tootmist juba edasi ning pärandati lõpuks poegadele.
Kui Vene impeerium hakkas Põhja-Tallinnas arendama oma mereväge, siis oli Franz Krulli masinatehas valmis täitma suuremahulisi ja keerukaid sõjalisi tellimusi naabruses asuvate laevatehaste jaoks. Aastatel 1911– 1915 täitiski tehas riiklikke tellimusi, millest vähemalt pool oli sõjalise eesmärgiga toodang (Bekkeri ja Noblessneri tehaste allhanked). Iga edukas ettevõte investeerib tulevikku ja meisterlikkuse tõstmisse. Just enne Esimest maailmasõda tehtud investeeringud võimaldasid tehasel üle elada keerukad ajad, kui suure impeeriumi sõjalised tellimused ära langesid.
Franz Krulli masinatehas leidis oma koha ka Eesti Vabariigi tööstuses. Sinna osati leida ettevõtte arengu jaoks olulisi inimesi ka väljastpoolt Eestit. 1928 asus tehast juhtima Petrogradi Tehnikainstituudi endine professor Pjotr M. Seloumov, kes oli 1919 emigreerunud Eestisse ning vajas siin erialast rakendust.
1940. aastani osati Franz Krulli masinatehast juhtida nii, et selle tootmine kohanes turu vajadustega. Teine maailmasõda tekitas uusi probleeme ja Krulli tehas (vahepeal nimega Punane Krull) andis oma panuse uute ettevõtete sünnis. Suure sõja lõppedes oli siin Koplis aga olemas töötajaskond ja lahendada suudeti ka seadmete probleem, nii et tootmine sai jätkuda.
Kuni NSV Liidu lagunemiseni oli Tallinna masinatehas omamoodi lipulaev kogu liidu masinaehitustööstuses. 1979 töötas tehases 2058 inimest, aastast 1991 on sel korduvalt vahetunud omanik ja 2020. a peaks tehase ruumides tootmistegevus lõppema.
Kunagise Franz Krulli tehase järglaseks loevad end mitmed väiksemad ettevõtted: Tallinna Masinatehas OÜ, TMT Holding OÜ, Baltic Metal Construction OÜ, Techno Serv OÜ jt. Kuid milline saab olema nende ettevõtete jälg rahvusvahelises või Eesti tööstuse ajaloos, seda peab näitama tulevik. Täna tasub aga neil, kes kipuvad Põhja-Tallinna pidama vaikseks mereäärseks paigaks läbi ajaloo, vaadata vaid loendit Krulli tehase ja Tallinna masinatehase toodangust läbi aegade ja mõelda, kuidas midagi sellist sai siinsel alal üldse valmida.
-TEAVE
TEHASE TOODANG LÄBI AJA Seadmed viinatööstusele, tärklisevabrikutele, saekaatritele, malmivaluks, vasekodadele Jäämasinad, konditsioneerid (teatrite kunstilise jahutamise seadmed) Vedurid (seeria SK, KK ja MKT) kohaliku põlevkivi kateldega (Berliini firma Borsing projektide järgi) Aurukatlad Ulila ja Püssi elektrijaamale, Kehra paberivabrikule Põlevkivi kaevandamise ja ümbertöötlemise seadmed Esimesed tunnelahjud kivisöetööstusele Tsisternid-mahutid Hekslimasinad ja vibrolauad Põllutöömasinad Teedeehituse masinad (höövlid, teerullid) Vagunelamud (toodeti üle 2000) Enam kui 200-tonnised mastid naftapuurtornide püstitamiseks jm Lisaks täideti unikaalseid metallitööde tellimusi nii NSVL Teaduste Akadeemia instituutidele kui Eesti NSV Teaduste Akadeemiale (nt Tõravere observatooriumi unikaalsed konstruktsioonid, Tallinna linnahalli ja teletorni konstruktsioonid, olümpiaehitiste metallkonstruktsioonid jm)