TMT Ülevaade

Tehase asutas 1865. aastal Franz Krull vasksepa töökojana Narvas.

Tehnoloogiline park ja tootmisressursid võimaldavad teostada kõiki põhi- ja abitootmisega seotud protsesse kompleksselt tehase territooriumil, mille suuruseks on kokku 10 ha.

Tänu kvaliteetsele toodangule, stabiilsele turustussüsteemile, headele suhetele tellijatega ja seoses sellega, et nõukogude ajal oli TMT ministeeriumisisene ettevõte, on tänaseni säilinud head suhted erinevate petrokeemia- ja keemiatööstusettevõtetega kõigis SRÜ riikides. Koos hea kvaliteedi ja hinna suhtega ning kliendikeskse teenindusega on see aidanud kaasa suhtelisele edukusele võrreldes teiste nõukogudeaegsete suurettevõtetega. Käesoleval hetkel on TMT suurim õhkjahutite valmistaja nii Baltimaades kui ka kogu Põhja-Euroopas ja tervelt 30% Euroopas tarbitavast gaasist transporditakse TMT seadmete kaudu. Endise NSVL-i soojusvahetusseadmete turul on TMT-l kuni 25%-line turuosa. Eksport moodustab umbes 90% kogu käibest.
 

Tähtsündmused TMT ajaloost

1865Franz Krull rajas vasksepa töökoja Narvas.
1899F. Krulli tehas kolis Tallinnasse.
1949Tehas nimetati ümber Tallinna Masinatehaseks (TMT).
1963TMT alustas õhkjahutite tootmist endise NSVL-i Naftatööstuse ministeeriumi määruse alusel.
1993Ettevõte erastati.
2000Omaniku vahetus.
2001TMT tegevus sertifitseeriti vastavalt ISO 9001:2000 standardile.
2002TMT avas esinduse Venemaal.
2004Eraldati õhkjahutite ja valudetailide toomine.
2005Omaniku vahetus.
2012Tehas kuulub TMT Hol