Tehase asutas 1865. aastal Franz Krull vasksepa töökojana Narvas.
Tehnoloogiline park ja tootmisressursid võimaldavad teostada kõiki põhi- ja abitootmisega seotud protsesse kompleksselt tehase territooriumil, mille suuruseks on kokku 10 ha.
Tänu kvaliteetsele toodangule, stabiilsele turustussüsteemile, headele suhetele tellijatega ja seoses sellega, et nõukogude ajal oli TMT ministeeriumisisene ettevõte, on tänaseni säilinud head suhted erinevate petrokeemia- ja keemiatööstusettevõtetega kõigis SRÜ riikides. Koos hea kvaliteedi ja hinna suhtega ning kliendikeskse teenindusega on see aidanud kaasa suhtelisele edukusele võrreldes teiste nõukogudeaegsete suurettevõtetega. Käesoleval hetkel on TMT suurim õhkjahutite valmistaja nii Baltimaades kui ka kogu Põhja-Euroopas ja tervelt 30% Euroopas tarbitavast gaasist transporditakse TMT seadmete kaudu. Endise NSVL-i soojusvahetusseadmete turul on TMT-l kuni 25%-line turuosa. Eksport moodustab umbes 90% kogu käibest.
Tähtsündmused TMT ajaloost
1865 | Franz Krull rajas vasksepa töökoja Narvas. |
1899 | F. Krulli tehas kolis Tallinnasse. |
1949 | Tehas nimetati ümber Tallinna Masinatehaseks (TMT). |
1963 | TMT alustas õhkjahutite tootmist endise NSVL-i Naftatööstuse ministeeriumi määruse alusel. |
1993 | Ettevõte erastati. |
2000 | Omaniku vahetus. |
2001 | TMT tegevus sertifitseeriti vastavalt ISO 9001:2000 standardile. |
2002 | TMT avas esinduse Venemaal. |
2004 | Eraldati õhkjahutite ja valudetailide toomine. |
2005 | Omaniku vahetus. |
2012 | Tehas kuulub TMT Hol |